Minggu, Maret 14

Oinsa atu realiza sistema transporte ne'ebe ekolojiku

 Esforsu basiku liu atu realiza transportasaun ekolojiku maka esforsu ema ida nian atu prevene halo mobilizasaun ne’ebe la nesesaria (unnecessary mobility) ou utilizasaun rekursu teknolojia ne’ebe fo efeitu negativa ba ambiental hanesan hamenus utilizasaun ekipamentu ne’ebe uza sistema motor/makina. modulu seluk ne’ebe iha mos ligasaun ba esforsu realizasaun transporte ekolojiku maka hanesan dezenvolvimentu area integradu ne’ebe kategorikamente tama iha compact city hanesan area super-block, area mix-used zone no mos transit-oriented development.

Parte importante seluk atu minimiza ou reduz kuantidade numeru viajen maka bele uza jestaun nesesidade transporte (TDM- Transport Demand Management).

tuir mai hau sei ba esplika uituan konaba kontuidu hirak ne’ebe hau mensiona ona iha leten maka hanesan tuir mai ne’e:

Transit oriented development mak saida? transit orieted development katak revitalizasaun area tuan ou area integrada foun ne’ebe nia lokalidade iha area prinsipais hanesan area transporte nian hanesan busway, kumboiu nian no dezenvolve area mistura seluk ne’ebe fungsaun hanesan residensia, eskritoriu no komersiais. Ho asesu ne’ebe mak fasil no integradu hanesan komersial, residensia no eskritoriu no fasilidade publika sira seluk maka konseitu area TOD ne’e mai ho eskpetativa bot ida maka atu reduz nesesidade transporte no atu reduz utilizasaun veikulus privada motorizadas.

Normalmente, area TOD ne’ebe mak diak maka tengki iha radius minimu 400-800 m husi sentru terminal, ne’ebe distansia ne’e bele asesu ho lao ain.

Alende ne’e, jeralmente area TDM ne’e karakteriza ho fasilidade lao ain/pedestrian ne’ebe konfortabel, dalan ne’ebe ladun luan, area ne’ebe ladun fasilidade fatin parke ba transporte privadu.

Jestaun demanda ba transporte ou Transport Demand Management (TDM) normalmente nia aplikasaun barak liu liu husi regulamentu sira hanesan leis no estratejia transportasaun nian oinsa atu minimiza utilizasaun veikulu privadu ne’ebe barak liu atu amenta pezu ka todan ba moda transportasaun nian iha fatin no tempu nebe diferente iha fatin espesifiku nian. Jestaun ida ne’e relativamenete iha kategoria ne’ebe fasil no ekonomikamente baratu atu hasae no hadia sistema transportasaun. Aplikasaun TDM ne’e ho esperansa ida katak atu hasai diak liu tan kualidade ambiental, hasae saude publika, ho nune’e bele estimula no hasae kualidade ambiente iha komunidade no cidade nian.

Aplikasaun TDM ne’ebe fasil atu implementa maka hanesan:

  • Hasae kuantidade utilizasaun ride-sharing, three in one, car pooling nsst.
  • Fornese transporte publiku ne’ebe lais, baratu, konfortabel no bele asesu ba fatin hotu.
  • Fornese fasilidade ne’ebe sei dudu utilizasaun sistema transporte ne’ebe la uza motor hanesan fatin ba biskileta, fatin lao ain ne’ebe seguru no reduz dependensia ba kareta no motor.
  • kria oras servisu ne’ebe fleksibel no fahe oras servisu no oras eskola atu hamenus beban lalulintas iha oras sibuk.
  • Reduz utilizasaun transporte publiku liu husi produsaun plat limita ba area ida.
  • Aplika presu ne’ebe as ba fatin parke iha area CBD, aplika presu ba utilizasaun estrada ba transporte privadu.

Moda transporte ne’ebe ekolojiku mak hanesan tuir mai ne’e:

Pedestrian/ fatin lao ain: Konstrui fatin lao ne’ebe konfortabel sei reduz utilizasaun no dependensia ba utilizasaun motor no kareta privadu.

Biskleta: compact city no TOD konseitu ne’ebe fo prioride ba utilizasaun biskleta, ho distansia maximu la liu 800 m.

Moda transportasaun ekolojiku seluk tan maka hanesan hibrid car, eletric car nsst.

Survey Stated Preferences no Revealed Preferences iha area transportasaun nian

 survey hanesan tools ida ne'ebe efisiensia tebes atu kolekta dadus iha area hotu-hotu. Spesifiku iha area transportasaun nian iha metodu survey barak tebes, maibe iha artigu ida ne'e hau hakrak foku ba survey rua ne'ebe dalabarak peritu sira uza hodi halo permodelan ba sistema transporte nian. survey rua ne'e utiliza hodi buka hatene konaba sistema transportasaun iha area spesifik ida no utiliza hodi halo permodelan hodi introdus modelu foun ida iha area refere. Metodu survey ne'ebe hau refere maka hanesan Stated preference survey (SP) no Revealed preference survey (RP). Tuir mai ita ba direita deit saida maka RP survey no SP survey.

RP survey normalmente utiliza atu investiga kondisaun atual sistema transportasaun ida nian no sukat nia efetividade liu husi utilizador ne'ebe mak sai targetu hanesan responden. iha RP survey, normalmente ita uza hodi buka hatene kondisaun atual ne'ebe akontese iha terenu hanesan demanda, supply, frequensia kada oras, hahalok utilizador (perilaku perjalanan), presu, oras asesu (access time), oras tarde (delay time) no oras hein (waiting time) no seluk tan. normalmente, survey ne'e liu husi distribuisaun kuestenariu ba utilizador transporte publiku sira liu husi visita sira nia uma (household interview).

SP survey ne'e atu utiliza fila fali sistema transporte foun ne'ebe seidauk eziste no atu buka hatene no halo prediksaun ba demanda no buka hatene lolos hahalok utilizador (measuring individuals’ attitude toward the new mode/service). iha survey ida ne'e normalmente peritu sira halo skenariu foun oinsa atu determina no responde pa problema ne'ebe sira identifika ona liu husi RP survey. Iha survey ida ne'e, peritu sira prepara senariu foun ba sistema transporte foun hodi husi ba utilizador sira nia hanoin, hafoin peritus sira utiliza rezultadu ne'e hodi dezenvolve model ne'ebe bele responde tuir demanda husi utilizador sira. Iha faze ida ne'e iha modelu barak mak sei utiliza hanesan Multinomial logit model (MNL) binomial logit model, mix logit model, probit model, no seluk tan. Model sirak ne'e hau sei publika iha artigu tuir mai, hodi nune'e ita bele intende ho didiak.