Selasa, Juni 13

Sidade Laiha Esperansa



*Feliciano Ximenes*
Sidade ida tengki real no mos esperansa. Sidade ida tengki iha esperansa husi ninian komunidade. Oecusse mos hanesan.
Atu lori ba ne’ebé dezenvolvimentu sidade Oecusse? Vizaun sidade ida mak nesesidade moris komunidade nian. Komunidade ne’ebé ita refere mak laos sirak ne’ebé iha osan barak(rikasu), ou sira ne’ebé mak kaer poder ukun ka kargu politika, maibe povu tomak ne’ebé mak lahare ba klase sosial, klase ekonomia, politika, suku no mos relijiaun. Autoridade munisipiu tengki esforsa an makaas atu hare aspetu sirak ne’e.
Sidade laiha Esperansa
Saida mak sei akontese se wainhira sidade ne’e laiha nia esperansa? Sidade ne’e sei sai deit fatin ba ema iha osan sira ka bisnismen sira, sidade sai fatin ne’ebé la kontente waihira ema hela iha neba, komunidade laiha espasu publika, komunidade laiha moris sosial, cultura no mos hanorin komunidade sira atu sai egoista i sei la tulun malu.
Uma luxu(apartementu) sei dezenvolve barak ne’ebé povu kbit laek sira labele asesu ba, mall bot sira sei hamrik nakonu iha sidade nia let. Ema kiak no mukit sira sei sai husi sidade refere no muda ba area sidade ninin(pingiran kota) ne’ebé hela fatin la posivel hodi hela(daerah kumuh). Ida ne’e mak sei akontese se wainhira sidade refere laiha nia esperansa. Retorika ukun nain sira la han malu ho saida mak sira kualia, ikus mai sidade ne’e mos laiha nia sentidu.
Sidade sai fatin ba ema kanten sira atu hadau malu riku hodi hadia sira nia status sosial, laiha solidariedade, laiha ema ida ne’ebé kompete ho justu, sira ne’ebé kompete malu sai hanesan inimigu ne’ebé presija atu hamate malu.
Sidade sai fatin ba ema liurai kanten sira. Sidade nia luxu la refleta ba kultura moris ne’ebé bei’ala sira husik hela, maibe ba liu arogansia ne’ebé falun ho sira nia interese atu habokur sira nia an no hadau poder bot hodi domina ba rikusoin sirak. Ida ne’e mak sidade ne’ebé laiha esperansa. Sidade laiha ona espasu ba komunidade atu ajuda malu, laiha ona espasu atu komunidade interese no hadomi malu.
Anin sidade sai foer. Anin sidade nakonu ho suar transporte publiku, privadu no suar fabrika sirak nian. Anin nakonu ho kanten no laran moras. Ema hotu lakohi atu hela iha sidade refere.
Fizikamente sidade laiha esperansa lafurak atu hare no mos atu hela. Uma luxu(otel, apartementu) ho uma mukit hamrik hamutukiha fatin ida maibe laiha interese ba malu. Sirak ne’e hotu halo ita lakohi atu hare ho ita nia matan, maibe mos halo ita nia laran moras. Sidade laiha esperansa la saudavel ona ba nia komunidade sira ne’ebé mak atu hela.
Sidade laiha esperansa sei eduka nia komunidade laos atu sai ema, komunidade lakon nia identidade, komunidade lakon nia hanoin ne’ebé mos. Buat ne’ebé mak hela iha komunidade nia let mak interese atu hadau no supa rai nia bokur, komunidade hanoin deit oinsa atu halakon malu ho buat ne’ebé la justu.
Ema nia hahalok hanesan animal.
Sidade laiha esperansa mak fatin diskiminasaun. Kareta luxu barak. Ema kiak susar atu buka hahan aumenta ba bebeik, kondisaun sira ne’e hotu sai normal tanba komunidade laiha ona nia humanidade.
Ema bot sira hadau malu halo investimentu ba propiedade atu hariku an, ema kiak susar teb-tebes atu hetan etu bikan ida. Buat ne’ebé komunidade hare mak diskriminasaun. Sidade laiha esperansa laiha ona hanoin hanesan ema.
Ita hotu hanoin, tanba sa ita hadia ita nia sidade ne’e, nia objetivu saida? Ita hotu hanoin, buat hirak ne’e hari tanba saida. Ho buat sirak ne’e mak ita bele hatene ita nia kultura lolos ne’ebé ita nia bei-ala sira husik hela mai ita. So ho hanoin sirak ne’e mak ita bele hetan sentidu. Signifika katak ita hotu nia moris iha sentidu. ***

Kamis, Juni 1

The first obligation of journalism is truth



Truth is the first principle. Truth can create a sense of security that grows from one's consciousness and it is this truth that becomes the essence of a story. For journalism, truth is translated into proclaiming

facts without straying and making them plausible. Journalistic truth is a process that begins by collecting and verifying facts. Journalists try to convey it in a fair and reliable report, and can be the subject for further research. Journalists should also be transparent in the use of resources and methods used, so that the audience can judge for themselves the information presented. (Ishwara, 2011: 21)